Piiblilugude jutlustamine: pime Bartimeos, narratiivne meetod ja mittelooneliste tekstide kasutamine

Selles sessioonis mudeldame, kuidas jutlustada piiblilugu olukorras, kus kogudus ei saa reaalajas vastata. Käime läbi pime Bartimeose loo, toome välja tegelaste valikud ja „südame” motiivid ning üldistame meetodi narratiivsete tekstide jutlustamiseks. Lõpuks käsitleme, kuidas töötada mittelooneliste lõikudega (kirjad, prohvetid, tarkuskirjandus) ilma loobumata loo-kesksest jüngerdamisest tulenevatest eelistest.

Lugu: pime Bartimeos (Markuse evangeeliumist)

Jeesus lahkub Jeerikost oma jüngrite ja suure rahvahulgaga. Tee ääres istub pime kerjus Bartimeos (Tiimeose poeg). Kui ta kuuleb, et möödub Naatsaretlane Jeesus, hüüab ta: „Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!” Rahvas manitseb teda vaikima, ent ta hüüab seda enam. Jeesus peatub ja kutsub mehe. Bartimeos viskab kuue pealt, tuleb Jeesuse juurde ning Jeesuse küsimusele „Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?” vastab: „Rabbuuni, et ma jälle näeksin.” Jeesus ütleb: „Mine, sinu usk on su päästnud.” Kohe saab ta nägemise ja järgneb Jeesusele teel.

Loo lugemine valikute (ja südame) kaudu

  • Nimed ja tiitlid: Rahvas räägib „Naatsaretlasest Jeesusest”, aga Bartimeos ütleb „Jeesus, Taaveti Poeg”. See tiitel märgib kuninglikku lootust ja Õigekstegijat. Pime „näeb” seda, mida nägijad ei näe.
  • Risk surve all: Manitsuste peale vaikida seisab Bartimeos valiku ees: kas jääda vait alanduse/kuritarvituse vältimiseks või hüüda veel valjemini. Meeleheide kasvatab püsivust.
  • Jeesuse vastus: Jeesus peatub appihüüu peale, kutsub mehe ja palub tal sõnastada oma vajaduse („Mida sa tahad…?”). Küsimus austab kannatajat ja selgitab usku.
  • Usk ja järgimine: Tervenemine seostub usuga, mis avaldub Jeesuse õiges nimetuses ja julges palves. Nägemine viib jüngerluseni: ta järgneb Jeesusele teel.

Narratiivi jutlustamine, kui saal ei vasta valjult

Kasuta sama avastusloogikat nagu interaktiivses rühmas, kuid sõnasta see juhitud mõtisklusena:

  • Kõnni läbi rütmid: algus, tegelased, liikumised, pöördepunktid, lahendus.
  • Tõsta esile valikud: Mida öeldi? Mida tehti? Milliseid valikuid tehti? Millised muud valikud olnuks võimalikud? Millised olid tulemused?
  • Nimeta südamehoiak: Mida õpime sõnade/tegude/valikute põhjal motiividest, hirmudest, lootustest?
  • Kutsu samastuma: Kus oleme meie Bartimeose moodi (meeleheitel, püsivad)? Kus oleme rahvahulga moodi (Jeesusele lähedal, ent nimetame Teda valesti)?
  • Maandu palvelises vastuses: Kutsu kuulajaid hüüdma, ütlema oma vajadus Jeesusele ning järgima Teda valguses, mille Ta annab.

Rakenduse trajektoor (Bartimeos kui mall)

  1. Kas see juhtub täna? Inimesed seisavad silmitsi „lahendamatute” olukordadega, kuni Jeesus sekkub.
  2. Näited praegu: rahalised kitsikused, haigus, katkenud suhted, hirm, töökaotus, lein.
  3. Isikustamine õrnalt: Kus olen mina kiusatud vaikima „rahvahulga” manitsuste tõttu?
  4. Praktika järgmiseks korraks: Hüüa konkreetselt Jeesuse, Taaveti Poja poole; nimeta vajadus; püsi; vasta Tema kutsele; järgi.

Fookuse hoidmine, kui kuulajad triivivad kõrvalteemadele

  • Austa küsimust, hoia teksti: „Hea küsimus; täna jääme selle loo juurde. Tuleme su teema juurde sobiva kirjakohaga järgmisel korral.”
  • Sügavus üle laiuse: Väldi paljude hajusate salmide kokkulappimist; enamik ei mäleta viiteid. Üks hästi jutustatud ja rakendatud lugu on meeldejääv ja „kaasaskantav”.
  • Seo vaid selguse teenimiseks: Vahel seosta paralleelse jutustusega (nt stseeni kajastav psalm) alles siis, kui põhijutt on selge.

Miks alustada narratiiviga?

  • Pühakirja enda pedagoogika: Suur osa Piiblist kõneleb loo kaudu (ning poeesia ja prohvetikuulutus anti sageli suuliselt). Genesis avab kaanoni loona; hilisemad kirjad eeldavad seda suurlugu.
  • Õpetus loo kaudu: Isegi kirjad seletavad õpetust Jumala tegusid jutustades (nt usk Aabrahami kaudu; Exoduse kujundid kirjades). Lugu annab konkreetse raami, milles teesid saavad tähenduse.
  • Kujutlusvõime kujundamine: Lood vormivad ihasid ja identiteeti, mitte üksnes abstraktseid uskumusi.

Kuidas käsitleda mitteloonelisi lõike

  • Alusta kirja taga olevast loost: Paiguta kiri Apostlite tegude raamatusse ja linna konteksti (nt Efesos), et valgustada kirja teoloogiat.
  • Loe valjusti ja pildista: Ka teesid saab kehastada; kasuta tooni, tempot ja kujundeid, mis kannavad tähendust.
  • Tasakaalusta „toidulaud”: Sea õpetuslik rütm, mis peegeldab Pühakirja enda segu — põhirõhk narratiivil, fokusseeritud ajad kirjades ja tarkuskirjanduses.

Praktilised võtted loo-jutlustuseks

  • Räägi → „modelleeri” ümberjutustus → kõnni tagasi läbi: Jutluses võid ümberjutustuse tihendada juhitud meeldetuletusküsimusteks, millele kogudus vastab vaikselt.
  • Kasuta kehastust targalt: Žest ja tempo võivad aidata, kuid ära varjuta teksti. Eesmärk on, et Pühakiri oleks nähtud ja kuuldud, mitte et jutlustaja „etendus” domineeriks.
  • Lõpeta kohtumisega: Palveta loo sisemise loogika järgi (nt „Jeesus, Taaveti Poeg, halasta; ava meie silmad, et näeksime”).

Kokkuvõte

  • Pime Bartimeos näitab püsivat, õigesti suunatud usku: ta nimetab Jeesust õigesti ja sõnastab vajaduse selgelt.
  • Jutlusta narratiive rütmide jälgimise, valikute ja motiivide esiletõstmise ning konkreetse, palvelise vastuse kutse kaudu.
  • Hoia fookus: austa kõrvalküsimusi, kuid hoia rühm päeva tekstis; lisa ristviiteid vaid siis, kui need teenivad lugu.
  • Juhi jüngerdamises narratiiviga ja aseta kirjad Jumala suure loo sisse; see peegeldab Pühakirja pedagoogikat ning vormib nii südameid kui mõistust.
Last modified: Thursday, 16 October 2025, 10:16 AM