Uussünd, elav vesi ja üleminek „Mina olen” ütlustele (Jh 3–4; 6:1–15, 25–58)

See osa toob kokku kaks võtmelugu — Nikodeemuse (Jh 3:1–21) ja Samaaria naise (Jh 4:1–42) —, et selgitada, kuidas Johannes õpetab vaimsest sündimisest ja elavast veest. Seejärel jälgitakse peamisi teoloogilisi telgi, mis läbivad kogu evangeeliumi, ning avatakse järgmine üksus „Mina olen” ütluste ja märkide kohta, keskendudes Johannese 6. peatükile.

Paralleelportreed: Nikodeemos ja Samaaria naine

  • Algne tõuge kujundi kaudu: Jeesus kõnetab mõlemaid vaimuliku pildiga: Nikodeemusele „uus sünd” ja Samaaria naisele „elav vesi”.
  • Sõnasõnaline arusaamatus: Nikodeemos küsib, kuidas saab inimene taas ema ihusse minna; naine mõtleb voolava vee ja praktiliste küsimuste peale („sul ei ole ammutusämbrit ja kaev on sügav”).
  • Jeesuse selgitus:
    • Nikodeemusele: „Keegi ei saa minna Jumala riiki, kui ta ei sünni veest ja Vaimust.” Jeesus eristab maised ja taevased asjad ning kutsub vaimsetele reaalsustele.
    • Naistele: „Kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune iialgi.” Teenimine ei ole „ei sellel mäel ega Jeruusalemmas”, vaid „Vaimus ja tões”.
  • Enesemääratlus: Nikodeemusega kõneldes nimetab Jeesus end Inimese Pojaks/Jumala Pojaks ja Valguseks; Samaaria naisele ilmutab Ta end Messiana.
  • Vastused kontrastis: Nikodeemuse hoiak jääb 3. peatükis lahtiseks (ta ilmub hiljem taas: 7:50–52; 19:39). Naine annab kohe tunnistust; paljud samaarlased usuvad esmalt tema sõna kaudu ja seejärel oma kohtumise läbi.

„Sünd veest ja Vaimust”: kujundi tõlgendamine

Pakutud on mitu tõlgendust (nt kristlik ristimine koos Vaimu anniga; Johannese meeleparandusristimine; füüsilise sünni vesi). Laialt omaksvõetud lähenemine kuuleb fraasis ühtset pilti, mis kajab Hesekielis: puhastamine veega koos Jumala Vaimu andega, mille tulem on uus süda ja kuulekus. Teksti kulus seab Jeesus peagi fookusesse Vaimu töö: mis on sündinud Vaimust, on vaim; tuul (pneuma) puhub, kuhu tahab — kujund, mis ühtlasi nimetab Vaimu suveräänset, nähtamatut tegevust. Rõhk on Jumala antud uuenemisel, mitte ainuüksi riitusel.

Üles tõstmine, alla laskumine/ülesminek ja teised johanneslikud motiivid

  • Alla laskumine ja ülesminek: Jeesus on see, kes on tulnud taevast alla ning läheb tagasi sinna, kus Ta enne oli (teema kordub hiljem 6. peatükis).
  • „Üles tõstmine” kui üks päästetegu: Rist, ülestõusmine ja taevaminek moodustavad ühtse Jeesuse kirgastava „üles tõstmise” (kordub 8. ja 12. peatükis).
  • Otsusele suruvad duaalsused: uskuda Poega vs. Teda tagasi lükata; käia valguses vs. pimeduses; teha tõtt vs. armastada valet; omada igavest elu nüüd vs. jääda viha alla; ülalt tulnu vs. „maalt” olijad.
  • Tunnistuste kobar: Johannes-tunnistaja; Jeesuse teod; Pühakirjad; Vaim; jüngrid; ning evangeeliumi kirjalik tunnistus ise.
  • Ainus Poeg, Jumala armastus maailma vastu ja maailma keeldumine: Jumal armastab maailma ja annab Poja, ent „maailm” nimetab ühtlasi inimese mässu; vastuvõtt toob kaasa uussünni ja uue identiteedi Jumala lastena.

Elav vesi ja teenimine „Vaimus ja tões” (Jh 4)

  • Tõotatud and: „Elav vesi” sümboliseerib Vaimu elu uskliku sees, saades sisemiseks allikaks, mis vuliseb igavesse ellu.
  • Tõene paljastus, mis tervendab: Jeesus avab naise loo mitte häbistamiseks, vaid taastamiseks ja kutsumiseks.
  • Uue lepingu teenimine: Tõeline teenimine ei seotu paigaga, vaid Isaga, toimub „Vaimus ja tões” ning on koondatud Messiale.
  • Tunnistuse sünd: Naise kohene tunnistus toob paljusid; nende usutunnistus — „maailma Päästja” — haakub evangeeliumi üleilmse horisondiga.

Mõtisklus ja praktika

  • Kas mu elu on aktiivselt Vaimu uuendava töö juhitud või üksnes loomulike võimete najal?
  • Kas astun valguse kätte, et mu teod nähtaks „Jumalas tehtutena”?
  • Kas ma joon püsivalt elavast veest — ja kuidas see harjumuslikult välja näeb?

Üleminek: märgid ja „Mina olen” ütlused

Järgmine üksus seob valitud märgid „Mina olen” ütlustega. Johannese 6 on esmane näide: viie tuhande toitmine (ainus ime, mille kõik neli evangeeliumi talletavad), millele järgneb Johannesele ainuomane pikk kõne. Narratiivne märk ja eneseilmutav „Mina olen” kuuluvad kokku.

Lugemisfookus rühmatööks (Jh 6:25–58)

  • Kes Jeesus enda kohta ütleb, et Ta on? Jälgi korduvaid väiteid ja kujundeid.
  • Millist vastust Ta ootab? Pane tähele verbe: uskuma, tulema, nägema, sööma/jooma.
  • „Sööge mu liha ja jooge mu verd”: Mõtle, kuidas see keel kõnes toimib. Kuidas seostub see Kristuses püsimisega, eluga Poja „üles tõstmise” läbi ning eelneva märgiga?

Kokkuvõte

  • Johannes seab Nikodeemuse ja Samaaria naise kõrvuti, et näidata: vaimne uussünd ja elav vesi on Vaimu annid, mis ületavad staatuse, mineviku ja asukoha.
  • Põhiteemad — tunnistus, valgus vs. pimedus, Poja alla laskumine ja „üles tõstmine”, Jumala armastus maailma vastu koos maailma vastupanuga — raamivad kutse uskuda.
  • Johannese 6 arendab neid teemasid, sidudes avaliku märgi „Mina olen” väitega ning kutsudes otsustavale, eluandvale vastusele Temale, kes on eluleib.