📜 [ET] 11. loengu märkmed

Apokalüptiline sümboolika Ilmutusraamatus: keel, kujundid, värvid ja numbrid

See materjal korrastab õpetuse selle kohta, kuidas apokalüptika toimib ja kuidas Ilmutusraamat kasutab sümboleid, kujundeid, värve ja numbreid kristliku lootuse, vastupanu ja ustava elu kujundamiseks. Sisuline sisu on esitatud selge õppestruktuurina.

Apokalüptika kui lootus ja vastupanu

Apokalüptiline kirjandus ühtaegu väljendab ja tekitab lootust. See toimub läbi nelja telje: (1) rõhuvate jõudude paljastamine ja kriitika, (2) Jumala rahva julgustamine ustavale trotsile, (3) ettevalmistamine kokkupõrkeks ning (4) vankumatu kindlustunde kinnitamine, et Jumal võidab kurja lõplikult. Nii on apokalüptika vastupanu keel, mis tõstatab ülimuslikkuse küsimuse: kes on maailma Issand—Jumal või impeerium, rõhuja, diktaator?

Ilmutusraamatu poeetiline ja pildiline keel

Ilmutusraamat kõneleb eeskätt nägemuste, sümbolite ja muistse müüdikeele kaudu. Registri laad on kujundlik ja emotsionaalne—sageli pigem poeetiline kui proosaline. Raamat ei anna peamiselt „andmeid“; see kutsub lugejat kogema seda, mida Johannes koges. Keel võib olla tahtlikult mitmetimõistetav, suunates lugejat looma uusi seoseid, mitte üksnes hankima kuupäevi ja ajakavasid.

Sümbolite maailm: olendid, esemed, paigad

• Korduvad tegelased: metsalised, lohe, naine, ratsanikud, inglid, vanemad.
• Korduvad esemed: trompetid, kausid, lambijalad, eluraamat, võtmed, suust väljuv mõõk, kuldvöö, kroonid.
• Paigad ja struktuurid: meri (sageli rahvaste või kaose sümbol), Uus Jeruusalemm, klaasmeri, kuldtänavad, vääriskividest väravad.
• Taaniel ja teised apokalüpsised: Taaniel 7 kujutab nelja impeeriumi lõvina, karuna, leopardina ja sarvilise metsalisega; 4. Esra taaskasutab taanielilikke kujundeid (kotkas kaheteistkümne tiiva ja kolme peaga). Ilmutusraamat ühendab Taanieli metsalised üheks seitsmepealiseks metsaliseks, kes on haavatud ja siiski elab—ebajumalliku impeeriumivõimu pilt, mis jäljendab ülestõusmist.

Ilm 1:9–20 lugemine: näidisvaatlused

Sümbolid on lambijalad, tähed, rüü ja kuldvöö, hääl kui pasun ja kui suurte vete kohin, suust väljuv terav kaheterane mõõk ning võtmed. Tekst ise annab osalise tõlgenduse: seitse tähte on seitsme koguduse inglid (või käskjalad) ning seitse lambijalga on seitse kogudust (1:20). „Inglid“ võivad tähendada ka „sõnumitoojaid“, jättes tahtliku kaheti mõistetavuse taevaste ja inimlike viitajate vahel.

Värvid: püsivad sümboolsed tendentsid

• Valge: võit, ülestõusmine, puhtus, taevane reaalsus (Inimese Poja valged juuksed; pühade ja märtrite valged rüüd; valge hobune; suur valge aujärg).
• Punane (ja purpur/karmiinpunane): veri, vägivaldne võim, dekadentlik impeeriumlik hiilgus (punane hobune; punased rinnakatted; punane lohe; karmiinpunane metsaline; karmiinpunases riietatud hoor; Paabeli purpurkaubad).
• Must: surm ja õnnetus (must hobune; pimenemised).
• Kahvatu rohekas: surm (kahvatu hobune).
• Kuld: kirkus, kestev rikkus ja jumalikkus—aga ka jumalikkuse paroodia, kui kurjus seda kaaperdab (kuldsed lambijalad; kuldvöö; kuldkroonid; kuldaltar; kuldsed suitsutus- ja vihakausid; kuldidolid; hoorale kuuluv kuldkarikas; kuldne mõõdukepp; Uue Jeruusalemma kuld ja kuldtänavad).

Numbrid: mustrid ja tähendused

• Seitse (7): täielikkus või täius (Jumala seitse vaimu; seitse tähte; seitse kogudust; seitse lambijalga; seitse pitserit, trompetit ja kaussi). „Seitse vaimu“ tähendab kõige tõenäolisemalt Püha Vaimu täiuslikkust, mitte seitset eraldi vaimu.
• Kaksteist (12) ja selle kordarvud (24, 144): Jumala rahva täius (kaksteist suguharu; kaksteist apostlit; kakskümmend neli vanemat; kaksteist väravat, inglit ja alust; elupuu kaksteist vilja; 144 000 kui sümboolne kogusumma).
• Neli (4): universaalsus või loodu tervik (neli elusolendit; neli hobust; neli tuult/maa äärt).
• Kolm (3): jumalikkus ja selle paroodia (kolmikkasutus „kes oli ja on ja tuleb“; lohe kahe metsalisega kui võlts „kolmainsus“; kolm roojast vaimu; kolmikuna esinevad kohtumotiivid).
• Kolm ja pool (3½) / 42 kuud / 1260 päeva: piiratud, ebatäielik ajavahemik (püha linna tallamine; kahe tunnistaja teenistus ja surmast ellu toomine; naise toitmine kõrbes; metsalise jumalateotus). 3½ on poole seitsmest—tahtlikult mittetäielik.
• Murrud (⅓, ½): osalised ja ajutised kohtuotsused.
• Kuus (6) ja 666: täiusest puudujäämine; metsalise „arv“ rõhutab ebatäiuslikkust ja võltsisandust (võimalikud on ka täiendavad kihistused).
• Tuhat (1000) ja suured kordarvud: retooriline suurus või avarus (144 000; „seitse tuhat“ maavärinas hukkunut; tuhandeks aastaks tähistatud sümboolne valitsus ja kammitsus).

Fookustekstid: sümboolse lugemise harjutamine

• Ilm 1:3: õndsad on need, kes loevad, kuulevad ja peavad prohvetiennustust—rõhk on sõnakuulelikkusel, mitte kuupäevade ennustamisel.
• Ilm 3:4–5: „ei ole oma rõivaid määrinud“ = moraalne ustavus; „on riietatud valgesse“ = õigeksmõistmine, puhtus ja au, mille Jumal annab.
• Ilm 7:14: „on oma rüüd pesnud ja need Talle veres valgeks teinud“ = puhastamine Jeesuse ohvrisurma kaudu (sümboolne loogika, mitte sõnasõnaline pesemine).
• „Seitse vaimu“ vs „Vaim“ (ainsuses): kirjad lõpevad sõnadega „mida Vaim ütleb kogudustele“, samas 1:4–5 saab kõnelda Vaimust seitsmekordses täiuslikkuses—sama tegelikkus erineva sümboolse nurga alt.

Tõlgendamise põhimõtted

• Loe Ilmutusraamatu kujundeid kui tõeseid sümboleid: need avavad tegelikkust, mis ületab nähtava, ilma et peaksime neid puitunud sõnasõnalisusesse taandama (nt pole tarvis oodata päriselt mitmepealisi loomi ega teha numbritest aritmeetilisi kogusummasid).
• Lase Pühakirjal Pühakirja seletada: Taaniel, prohvetid ja teised apokalüptilised tekstid annavad paljude stseenide ja kujudega tausta.
• Jälgi mustreid: korduvad värvid, kujundid ja numbrid kannavad raamatus sageli püsivaid tähendusi.
• Hoia eetikasiht keskmes: raamat kujundab vastupidavaid jüngreid, kes tõrjuvad ebajumaliku impeeriumi nõudmisi ja kummardavad tõelist Issandat.

Kokkuvõte

• Apokalüptika kasvatab lootust ja vastupidavat vastupanu, paljastades Jumala ülemvõimu rõhuvate jõudude üle.
• Ilmutusraamat kõneleb poeetilises ja pildilises registris, mida tuleb kogeda, mitte pelgalt lahti kodeerida.
• Värvid, olendid, esemed ja paigad kannavad stabiilseid sümboolseid tendentse, mis haakuvad Vana Testamendi ja teiste apokalüptiliste kirjutistega.
• Numbrid toimivad teoloogiliselt (täielikkus, täius, universaalsus, piiratus, paroodia), mitte mehhaaniliste salakoodidena.
• „Sümboolselt tõene“ lugemine hoiab koos sümbolite taga oleva reaalsuse ja kutse kuuletuda: kuula, pea, võida—Talle vere ja ustava tunnistuse läbi.