Jumala hääle kuulmine ja Vaimu annid

Jumala kuulmine kuulub kristliku elu juurde. Mõned usklikud kasvavad koguduslikus keskkonnas, kus sellest peaaegu ei räägita. Väga konservatiivsetes või traditsioonilistes kogudustes räägitakse Pühakirjast, kuulekusest, ülistusest ja koguduse korrast, kuid mitte eriti sellest, et Jumal võiks Püha Vaimu kaudu isiklikult kõnetada. Ometi võib Jumal rääkida ka siis, kui inimestel ei ole veel sõnu, millega seda kogemust kirjeldada.

Inimene võib kogeda selget sisemist ajendit, mõtet, mis näib tulevat väljastpoolt tema tavalist mõtlemist, meelde toodud kirjakohta, pilti, tugevat kaastunnet või füüsilist tunnet palvetamise ajal. Need kogemused ei ole mõeldud selleks, et tõmmata tähelepanu inimesele, kes neid kogeb. Need on viisid, kuidas Püha Vaim aitab usklikel osaleda Jumala armastuses Tema rahva vastu.

Jumal räägib ka enne, kui me oskame seda mõista

Mõnikord hakkab Jumal inimesega rääkima enne, kui inimene oskab seda seletada. Laps väga traditsioonilises koguduses ei pruugi olla kuulnud õpetust Jumala hääle kuulmise kohta, kuid võib siiski kogeda Issandalt tugevat sisemist juhatust. Üks näide on väike poiss, kes istus pühapäevaõhtusel jumalateenistusel tugeva peavaluga. Ülistuse ajal tajus ta selget häält, mis ütles: „Tõuse püsti ja ülista mind.” See ei olnud kuuldav hääl, kuid see oli nii selge, et ta vaatas ringi, kas keegi oli temaga rääkinud.

Ta kuuletus, tõusis püsti, võttis lauluraamatu ja hakkas kõva häälega laulma. Selleks ajaks, kui kogudus jõudis refräänini, oli peavalu kadunud. Selles vanuses ei osanud ta toimunut tõlgendada. Tal ei olnud teoloogilist keelt Jumala kõnetamise, tervenemise või Vaimu ajendite kirjeldamiseks. Ometi oli kogemus tegelik. Jumal oli rääkinud ja kuulekus avas tee tervenemisele.

Teine näide tuli hiljem teismeeas. Pärast võitlust õudusunenägudega tuli talle selge mõte: „Ütle Jeesuse nimel, et see lahkuks.” Kui õudusunenäod tagasi tulid, käskis ta neil Jeesuse nimel minna. Aja jooksul need vähenesid. Ka siin ei olnud tal veel välja kujunenud õpetust ega kogukondlikku keelt, millega seda seletada, kuid Jumal juhtis ja aitas.

Kõik kristlased võivad Jumalat kuulda

Jumala kuulmist võib mõista kahel omavahel seotud viisil. Esiteks võivad kõik kristlased Jumalat kuulda. Püha Vaim elab usklikes ja juhib neid. Jumal ei ole oma laste suhtes vaikiv. Ta juhatab, julgustab, korrigeerib, lohutab ja suunab neid.

Teiseks on olemas erilised Vaimu annid, näiteks prohvetlik and, tarkuse sõnad, tunnetuse sõnad ja teised Vaimu antud taipamise vormid. Mõned inimesed näivad olevat eriliselt andekad Jumala hääle kuulmises teiste jaoks, samamoodi nagu mõned inimesed on eriliselt andekad külalislahkuses, evangelismis, julgustamises, õpetamises või teenimises. Iga kristlane peaks olema külalislahke, kuid mõnel on külalislahkuse eriline and. Iga kristlane peaks teisi julgustama, kuid mõne inimese suust tuleb peaaegu iga sõna julgustavalt. Samamoodi võib iga kristlane Jumalat kuulda, kuid mõnel on selles valdkonnas eriline and.

Kui Jumal räägib, annab Ta midagi edasi, mis ületab loomuliku mõistmise. Inimesele tuleb mõte, sõna, idee, pilt või teadmine, mida ta ei ole lihtsalt oma tavalise arutluse kaudu loonud. See võib olla tarkus, taipamine, teadmine või prohvetlik julgustus. Need kategooriad on seotud andidega, millest räägitakse 1. Korintlastele 12. peatükis.

Annid kui osalemine Jumala armastuses

Vaimuande tuleb mõista viisidena osaleda Jumala armastuses Tema koguduse vastu. See on oluline, sest vaimuande käsitletakse mõnikord staatuse, väe või isikliku tähtsuse märkidena. Kuid annid ei ole antud selleks, et inimesed paistaksid muljetavaldavad. Need on antud selleks, et Jumala rahvas saaks kinnitatud, julgustatud ja üles ehitatud.

1. Korintlastele 12 õpetab vaimuandidest. 1. Korintlastele 13 õpetab armastusest. 1. Korintlastele 14 annab korrigeeriva õpetuse andide kasutamise kohta koguduses. See järjestus on oluline. Paulus ei aseta armastust nende vahele juhuslikult. Armastus on õhkkond, milles annid peavad toimima.

Kui armastus on pikameelne ja lahke, siis peab ka prohvetlikkus olema pikameelne ja lahke. Kui armastus ei ole kade, suurustlev ega uhke, siis ei tohi ka tunnetuse sõna olla kade, suurustlev ega uhke. And, mis toimib väljaspool armastuse iseloomu, ei toimi nii, nagu Jumal selle kavandas. See võib olla tõeline and, kuid seda kasutatakse moonutatult või ebatervelt.

Nelipüha ja Vaimu inspireeritud kõne

Nelipüha aitab mõista, miks Jumala kuulmine on oluline kogu koguduse jaoks. Apostlite tegude 2. peatükis valati Püha Vaim välja ja usklikud hakkasid rääkima teistes keeltes. Mõned inimesed olid hämmastunud ja segaduses. Teised pilkasid ning ütlesid, et usklikud on purjus. Peetrus tõusis püsti ja selgitas, mis toimub. Ta ei esitanud seda ebamäärase arvamusena. Ta ütles sisuliselt: „Ma ütlen teile, mida see tähendab.”

Peetrus tõlgendas sündmust prohvet Joeli kaudu: viimseil päevil valab Jumal oma Vaimu välja kõige liha peale. Pojad ja tütred prohveteerivad. Noored mehed näevad nägemusi. Vanad mehed näevad unenägusid. Mehed ja naised, noored ja vanad, sulased ja igasugused inimesed võtavad vastu Vaimu ja kuulutavad Jumala sõnumit.

See on oluline, sest Peetrus mõistis nelipüha keeli Vaimu inspireeritud kõnena. Ta nägi selles märki, et Vaim on välja valatud kogu Jumala rahva peale. Tuli ei olnud enam ainult mäel, nagu seaduse andmisel. Tuli oli nüüd usklike peade kohal. Jumala ligiolu ei olnud enam ainult väline; Vaim valati välja oma rahva peale ja oma rahva sisse.

Juudi traditsioonis oli nelipüha seotud seaduse andmisega Siinail viiskümmend päeva pärast paasapüha. Siinail oli tuli mäel. Nelipühal oli tuli inimeste peal. See näitas uue lepingu tegelikkust: Vaim anti kogu Jumala rahvale ning nad võisid Jumalat kuulda ja rääkida üksteisele Jumala sõna.

Vaim kogu liha peale

Paljud Vana Testamendi lõigud räägivad Vaimu tulemisest Iisraeli uuendamiseks. Joeli prohveteering on eriti lai, sest see räägib Vaimu väljavalamisest kogu liha peale. Peetrus ei pruukinud sel hetkel veel täielikult mõista kõiki selle tagajärgi paganate jaoks, kuid hiljem Apostlite tegudes, kui Korneelius ja tema pere võtsid vastu Vaimu ja rääkisid keeltes, mõistis Peetrus, et sama and on antud ka neile.

See näitab, et Vaimu töö ei ole piiratud ühe väikese rühmaga. Kaasatud on mehed ja naised, noored ja vanad, juudid ja paganad. Vaim annab Jumala rahvale võime Jumalat kuulda ja rääkida viisil, mis ehitab üksteist üles.

Nelipüha keeli ei tohiks taandada ainult isiklikuks vaimulikuks kogemuseks või eesmärgiks iseeneses. Uue Testamendi kontekstis teenis Vaimu inspireeritud kõne koguduse kinnitamist ja ülesehitamist. Keeled, prohvetlikkus, tunnetuse sõnad ja teised annid ei ole antud lihtsalt ebatavaliste vaimulike kogemuste loomiseks. Need on antud selleks, et Jumala rahvas saaks julgustatud ja suunatud Tema poole.

Näited Jeesuse ja algkoguduse elust

Jeesus ise näitas üleloomulikku teadmist ja Vaimu juhitud taipamist. Johannese 1. peatükis küsis Naatanael, kas Naatsaretist võib tulla midagi head. Kui ta Jeesusega kohtus, ütles Jeesus, et oli näinud teda viigipuu all. Naatanael oli hämmastunud ja tundis ära, et Jeesus on Jumalast. Seejärel ütles Jeesus talle, et ta näeb veel suuremaid asju.

Samaaria naise loos teadis Jeesus tema elu üksikasju, mida Ta ei olnud saanud teada tavalise vestluse kaudu. See ilmutus ei olnud mõeldud naise häbistamiseks. See avas tema südame ja suunas teda tõe poole selle kohta, kes Jeesus on.

Sauluse pöördumises rääkis Jumal nii Sauluse kui ka Hananiaga. Hananiale öeldi, et ta läheks Sauluse juurde, palvetaks tema eest ja ristiks ta, sest Saulusest saab tööriist paganate seas. Ka Saulus sai juhise, et Hananias tuleb tema juurde. Jumal koordineeris oma tööd, rääkides oma inimestega.

Kõigis neis näidetes on ilmutuse eesmärk suunata inimesi Jumala poole. Prohvetlikkus ei ole kunagi mõeldud tähelepanu tõmbamiseks prohvetile. Tunnetuse sõna ei ole kunagi mõeldud selleks, et teenija paistaks muljetavaldav. Eesmärk on alati austada Jumalat, julgustada kuulekust ja aidata inimestel liikuda Kristuse poole.

Annid peavad toimima koguduses

Vaimuannid peavad toimima koguduse kontekstis. Need ei ole mõeldud toimima Kristuse ihust sõltumatult. Prohvetlikud teenimistööd, mis eraldavad end kogudusest, võivad muutuda ebaterveteks, sest annid vajavad katet, vastutust, eristamist ja kinnitamist.

Inimene ei kinnita oma andi ainult enda tunnistuse põhjal. Ande tuntakse ära ja katsutakse läbi kogukonnas. Need on antud ühise kasu ja koguduse ülesehitamise jaoks. Seetõttu ei ole prohvetliku sõna proovikivi ainult see, kas see kõlab muljetavaldavalt või kas selles on täpset infot. Üks keskne küsimus on: kas see ehitab kogudust üles? Kas see julgustab, kinnitab ja suunab inimesi Kristuse poole?

Täpsus on oluline, kuid täpsus ei ole ainus proovikivi. Sõna võib olla täpne ja olla siiski edasi antud uhkuse, karmuse, manipuleerimise või enesetähtsusega. Armastus peab olema andide filter. Prohvetlikkus peab olema pikameelne ja lahke. Tunnetuse sõna peab olema pikameelne ja lahke. Vaimuannid peavad peegeldama selle Jumala iseloomu, kes need annab.

Prohvetlikkus, kohus ja ülesehitamine

Mõned inimesed seostavad prohvetlikkust peamiselt kohtuga, sest mõtlevad Vana Testamendi prohvetitele. Kuid Uue Testamendi prohvetlik teenimine koguduses on eeskätt kinnitamiseks, julgustamiseks ja ülesehitamiseks. Seda ei tohiks kasutada inimeste häbistamiseks, paljastamiseks või maha kiskumiseks.

Apostlite tegudes on erandlikke hetki, näiteks Hananias ja Safiira juhtum, kus ilmutatud teadmine on seotud kohtuga. Kuid isegi seal ei olnud tulemus isiklik eneseesitlus või alandamine alandamise pärast. Koguduses kasvas sügavam Jumala kartus ja Püha Vaimu pühadus sai äratuntavaks. Sellised juhtumid on erandid, mitte koguduse igapäevase prohvetliku teenimise tavaline muster.

Tavaliselt peaksid annid viima ülesehituse poole. Need peaksid aitama kogudusel ära tunda, et Jeesus on Issand, austada Püha Vaimu kui Jumalat ning kasvada aukartuses, armastuses ja kuulekuses.

Viisid, kuidas Jumal võib rääkida

Jumal võib rääkida mitmel viisil. Mõnikord kirjeldavad usklikud sisemise hääle kuulmist või sõnade tajumist enda sees. Mõnikord annab Jumal mõttelise kujutise, pildi või nägemuse. Ühele inimesele võib see olla nagu foto. Teisele võib see tunduda lühikese filmina. Kolmandale võib see tulla fookusesse aeglaselt, nagu pilt, mis hakkab ilmutusprotsessis selginema.

Jumal võib rääkida ka intuitsiooni või ajendi kaudu. Inimene võib äkki mõelda: „Ma peaksin täna oma sõbrale helistama,” ja kui ta helistab, ütleb sõber: „Ma lootsin, et sa minuga ühendust võtad.” Seda võib nimetada juhuseks, kuid see võib olla ka Püha Vaimu ajend hoolivaks teoks. Üks viis selliseid ajendeid eristada on küsida motiivi kohta: kas see juhib mind tegema head, julgustama kedagi või teenima armastuses?

Jumal võib kõnetada ka füüsiliste tunnete kaudu. Inimene võib palvetades tunda soojust, külma, raskust, koormat või muud kehalist muljet. Need tunded võivad mõnikord aidata palveteenistust juhtida. Need ei ole eesmärk, kuid võivad olla märgid, millega Püha Vaim juhib tähelepanu millelegi.

Pühakiri on teine oluline viis, kuidas Jumal räägib. Mõnikord meenub usklikule kirjakoht lihtsalt seetõttu, et ta tunneb Piiblit, ja see on hea. Teinekord tuleb mõni salm ootamatult meelde ja osutub täpselt selleks, mida teine inimene vajas. Püha Vaim võib tuua Pühakirja meelde õigel ajal ja väeliselt.

Sügav kaastunne võib samuti olla viis tajuda Vaimu. Inimene võib äkki olla tugevalt liigutatud teise inimese valust ja soovida aidata. Selline kaastunne peegeldab Kristuse südant ja võib olla Vaimu ajend teenimiseks.

Kristuse järgimine ilma täiuslikkust väitmata

Üks tavaline küsimus on, miks Jeesus tervendas täiuslikult, kuid usklikud ei näe alati samu tulemusi. Jeesuse teenimistöö oli alati täielikult kooskõlas Isaga. Kui Tema tervendas, said inimesed terveks. Usklikud püüavad Kristust järgida, kuid kõik, mida me teeme, on siiski vaid vari Tema täiuslikust elust ja teenimisest.

See ei tähenda, et usklikud peaksid lõpetama tervenemise pärast palvetamise. See tähendab, et nad peaksid ustavalt harjutama ilma süüdistamata, kui tervenemine ei toimu kohe. Jutlustamises inimesed harjutavad ja kasvavad. Ülistuses inimesed harjutavad ja kasvavad. Iga jutlus ei ole täiuslik ja iga ülistusteenistus ei ole täiuslik. Sama kehtib tervenemispalve kohta. Usklikud jätkavad palvetamist, õppimist, kasvamist ja Jumala töö ootamist, jättes tulemused Tema kätte.

Kokkuvõte

Jumala hääle kuulmine kuulub Vaimus elamise juurde. Jumal räägib sisemiste ajendite, sõnade, piltide, Pühakirja, kaastunde, füüsiliste muljete, tarkuse ja taipamise kaudu. Neid ei anta vaimulikuks uhkuseks ega isiklikuks esiletõstmiseks. Need antakse selleks, et usklikud saaksid osaleda Jumala armastuses Tema koguduse vastu.

Vaimuannid peavad toimima armastuses, alandlikkuses ja vastutuses Kristuse ihus. Need on mõeldud ülesehitamiseks, julgustamiseks ja inimeste suunamiseks Jeesuse poole. Eesmärk ei ole teha teenijat muljetavaldavaks, vaid aidata inimestel ära tunda Jumala ligiolu ja hool. Kui kogudus õpib hästi kuulama ja ande armastuses kasutama, saab palveteenistusest paik, kus Jumala hääl on kuuldav ja Tema rahvas saab kinnitatud.