2. peatükk. Prohvetite traditsioonid

3

3. Oraaklitest või lauludest koosnevad eraldiseisvad üksused koondati peagi väikesteks kompleksideks. Kas sellised "kogumikud" pani kokku prohvet ise või tema jüngrid, on enamasti teadmata. Kuigi meie teadmised selliste võimalike jüngrite kohta on piiratud, on praegune kriitika kindlasti õige, sest neile omistatakse oluline osa prohvetite õpetuse kogumisel ja edastamisel. Seega koosneb Jesaja 5.8-24 reast oraaklitest, millest igaüks algab sõnadega 'häda' ja mille puhul me võime olla kindlad, et neid ei edastatud mitte rohkem järjestikku  kui Matteuse 23.13jj. — ühine joon on siin, et need on toimetatud. Sama kehtib ka Jeremija kõnedele valeprohvetite (Jr 23–9 jj) või kuningakoja vastu (Jr 21.11–23.8). Jesaja ptk 6.9–9.6 kompleksi rühmitas toimetaja kronoloogilisel alusel, sest peale prohveti kutse, mis on alguses, pärinevad oraaklid ja käsitletavad sündmused Süüria-Efraimi sõja ajast. Hesekiel 4-5 on kogumik prohveti nn sümboolsetest tegudest. Paljudel juhtudel puudub aga äratuntav teksti korraldus põhimõte. See kehtib eriti keerukamate komplekside moodustamise kohta, st siis, kui tegemist on kogumike kokkuakogumisega. Peaaegu kogu abi, mis meil on selle redigeerimisprotsessi edenemise kohta ülevaate saamiseks, on prohvetlike raamatute mõned pealkirjad.

Kogu prohvetliku traditsiooni tohutu ulatuse jaoks on tegelikult ainult kolm lõiku, kaks Jesaja (8.16–18; 30.8–17) ja üks Jeremija (36) raamatus, mis kirjeldavad mõnevõrra üksikasjalikumalt, kuidas prohveti sõnum kirja pandi ja edasi anti. Siiski on nii palju järeldusi, mida nad lubavad teha prohvetite õpetuse olemuse kohta üldiselt ja prohvetite endi ettekujutuse kohta sellest õpetusest, et neid tuleb siinkohal käsitleda, olgugi lühidalt.

 

" Seo kinni tunnistus, sulge pitseriga õpetus mu õpilastes!” Mina aga ootan Issandat, kes peidab oma palge Jaakobi soo eest, ja loodan tema peale. Vaata, mina ja lapsed, keda Issand mulle on andnud, oleme tunnustähtedeks ja endemärkideks Iisraelis vägede Issandalt, kes elab Siioni mäel.” (Js 8.16-18).

 

Jesaja 6.1–9.6 [7] käsitleb Süüria-Efraimi sõja põnevaid sündmusi ning paneb kirja ähvardused, hoiatused ja lubadused, mida Jesaja tol ajal andis. Meie üllatuseks räägib prohvet aga otse nende keskel ühtäkki endast ja suunab lugeja mõtted enda isikule ja tema ümber kogunenud inimeste rühmale. Kuid lõigus paljastatud konkreetne olukord toob korraga kogu asja selguse. Prohvet peab "pitseerima" ja "köitma" oma "õpetuse" täpselt samamoodi, nagu meie registreeriksime protokolli ja seejärel laseks dokumendi ametlikult hoiule panna. Need sõnad võivad seega tähendada ainult seda, et ajal, mil Jesaja need kirja pani, arvas ta end olevat ametist vabastatud. Siin antud pilguheit tema mõtetele ja ootustele oma esimesest avalikust tegevusest eemaldumisel muudab lõigu tõeliselt ainulaadseks. Ta on edastanud talle antud sõnumi. Ülejäänu on Jahve kätes, kes – nagu Jesaja on täiesti kindel – viib täide selle, mida tema saadik on sõnadega teatavaks teinud ja tegutseb oma ilmutusele vastavalt. Sõnum rebis rahvasse sügava haava. See muutis selle vastupidavaks (Js 6.9jj) ja muutis Jahve enda oma rahvale püünisteks (Js 8.14); ja ometi paneb Jesaja oma lootuse tohutu paradoksina just sellele Jumalale, kes on peitnud oma näo Iisraeli soo eest. Milline enesekindlus kui rahval puudus usk! Kuid üllatav on pigem see, et olgugi vaid väga kitsas ringis, tõi sõnum tegelikult usu esile. Seega, isegi kui Jesaja taandub tsiviilelu anonüümsusse, jääb ta siiski märgina oluliseks – usklike kitsas ring on tagatis, et Jahve endiselt tegutseb ja et ta pole oma eesmärkist ajaloos taganenud. Märkimisväärne on see, et Jesaja pidas neid eesmärke lõppkokkuvõttes headeks: kuidas oleks ta muidu saanud 'panna oma lootuse' isiklikult Jehoova ilmutusele? Sellega seoses, kuigi prohveti sõnad tema sõnumi "köitmisest" ja "pitseerimisest" on vaid kujundlikud ja vihjavad, tähendas Jesaja tegelikult üles kõik, mida ta oli rääkinud kuni ametist vabastamiseni, ja – samuti oletatavasti – on selle ülestähendamine Jesaja raamatu esimene kristallisatsioonipunkt.

 

„Nüüd mine kirjuta see nende nähes tahvlile ja märgi raamatusse, et see võiks jääda tulevasiks päeviks, ikka ja igavesti! Sest nad on tõrges rahvas, valelikud lapsed, lapsed, kes ei taha kuulda Issanda õpetust, kes ütlevad nägijaile: „Ärge nähke!” ja ennustajaile: „Ärge ennustage meile tõtt, kõnelge meile meelt mööda, ennustage pettepilte, taganege teelt, lahkuge rajalt, jätke meid rahule Iisraeli Pühaga!” Seepärast ütleb Iisraeli Püha nõnda: Kuna te põlgate seda sõna ning loodate vale ja riugaste peale, ja toetute nende peale, siis on see süü teile otsekui väljavajunud müüriosa kõrges praoga müüris, mis variseb äkitselt, silmapilgu jooksul, ja puruneb, nagu puruneb potissepa kruus, mis pekstakse armuta puruks, nõnda et tükkide seas ei leidu kildu, millega võtta leest tuld või ammutada lombist vett. Sest nõnda ütleb Issand Jumal, Iisraeli Püha: Pöördudes ja vaikseks jäädes te pääseksite, rahus ja lootuses oleks teie jõud, kuid te pole seda tahtnud“ (Js 30.8-15).