📜 [ET] 1. loengu lühikokkuvõte

Jumala Sõna edastamine: teoloogia, oraalne edasiandmine ja praktika

Õpetamine ja jutlustamine on olemuselt kommunikatsioon. See loeng raamib kogu kursuse kommunikatsiooni vaatenurgast: Jumal on kõnelev Jumal, Jeesus on Jumala Sõna meie jaoks ning meie ülesanne õpetajate ja jutlustajatena on vahendada Jumala eneseavaldust ustavalt kogukondadele, kus teenime. Tegeleme nii kommunikatsiooni teoloogiaga (täna) kui ka praktiliste Pühakirja kaasamise tööriistadega (homme), sh suuliste lähenemistega inimestele, kes ei saa või ei eelista lugeda.

Miks kommunikatsioon on õpetamises ja jutlustamises oluline

Me kummardame Jumalat, kes kõneleb. Psalm 29 rõhutab korduvalt „Issanda häält” — vägevat, majesteetlikku, maad raputavat. Jumal annab end kõnes; Ta teeb end tuntuks. Seega on jutlustamine ja õpetamine osalemine Jumala enda kommunikatiivses tegevuses, mitte „kirjalik rituaal”. Meie sõnad peaksid austama Teda, kelle Sõna me esindame, ning teenima neid, kellele räägime.

Inimene suhtleb, sest on loodud kõneleva Jumala näo järgi. Isegi need, kes ei räägi ega kuule helide kaudu, suhtlevad muude viisidega. Kommunikatsioon ei ole valikuline lisa teenimises; see on isikuks olemise põhiolemus ja seetõttu kristliku teenimise kese.

Jeesus kui Sõna: kommunikatsiooni teoloogiline kese

Johannese 1. peatükk esitab Jeesuse Sõnana (Logosena). „Kõige alguses” annab Jumal meile Sõna — kommunikatsiooni — kelle läbi kõik on loodud ja kelle kaudu Jumal saab teatavaks. Jeesuses saame nii Sõna kui ka kuju, ent rõhuasetus Sõnal näitab, et ilmutus on oma tuumalt kommunikatiivne. Kui jutlustame, seisame Sõna enda varjus; see tõstab meie ülesande kaalu märkimisväärselt.

Pragmatismist kommunikatsiooni teoloogiani

Paljud kogudused suhtlevad lakkamatult — veebilehed, sotsiaalmeedia, sõnumirühmad — kuid vähestel on sõnastatud õpetus kommunikatsioonist. Sageli laename tööriistu, mis „tunduvad toimivat”, teistest traditsioonidest või platvormidelt. Pragmatism ei ole iseenesest halb, kuid vajame rikkalikumat ja põhjalikumat lähenemist: Kuidas Jumal suhtleb ning kuidas õppida Temalt nii, et meie suhtlus austaks Jumalat ja arvestaks kuulajatega?

Pühakirja kaasamine kui Jumala esmane muutuse tööriist

Teenimiskogemus eri kultuurides (nt Ida-Aafrikas, Ühendkuningriigis, USA-s) osutab, et kõige järjekindlam südametasandi muutuse käivitaja on kohtumine Jumalaga Tema Sõnas. Jumal kasutab paljusid vahendeid — unenägusid, inimesi, kogemusi —, kuid peamine viis, kuidas inimesed vormitakse, on Jumalaga kohtumine Pühakirjas. Seetõttu on meie kutsumus aidata inimestel tõeliselt Pühakirjaga suhestuda.

Kaks auditooriumi, keda peame teenima

• Need, kes ei loe „musti tähti valgel lehel”. Mõnes kogukonnas muudab madal kirjaoskus traditsioonilise trükikeskse jüngerluse kättesaamatuks.
• Need, kes oskavad lugeda, kuid ei eelista seda. Isegi väga kirjaoskajates kontekstides on palju neid, kes ei kipu Pühakirja lugema.

Need reaalsused kutsuvad suuliste ja loopõhiste lähenemiste poole (nt Piiblilugude jutustamine), et inimesed saaksid ikkagi kohtuda Jumalaga Tema Sõna kaudu. Homne sessioon keskendub praktilistele tööriistadele, mis austavad seda, kuidas inimesed tegelikult tõde vastu võtavad ja meelde jätavad.

Pühakirja kuulamine

Kuna „usk tuleb kuulmisest”, täiendab kuulamisele eelistamine (mitte ei asenda) lugemist. Võimaluse korral on tudengitel kasulik Pühakirja kuulata, mitte ainult lugeda, et haarata paremini piibellist narratiivi. Hea sisseelamise lähtekohad Jumala loosse: 1. Moosese raamat, 2. Moosese raamat, Luuka evangeelium, Apostlite teod ja Ilmutusraamat.

Kursuse ressursid ja suund

Võtame abimaterjalina kõrvale Master Storytelleri koos Pühakirjaga. Kursuse eesmärk on kujundada nii teoloogiline arusaamine kui ka oskus suulises edastamises, et saaksid aidata oma kontekstis inimestel kohtuda Jumalaga Tema Sõnas. Oluline praktiline ülesanne on õppida ja esitada suuline piiblilugu päris auditooriumile oma kogukonnas.

Luuka 24:44–48 — kes osutab kellele?

Vaata Jeesuse ülestõusmisjärgset õpetust Luuka 24:44–48. Jeesus suunab jüngrid „Moosese Seaduse, Prohvetite ja Psalmide” juurde, näidates, et kogu Pühakiri osutab Temale. Samal ajal osutab Jeesus ise meid tagasi Pühakirja juurde kui autoriteetse tunnistuse juurde, mis tuleb avada, mõista ja kuulutada rahvastele. Liikumine on vastastikune: Jeesus osutab Pühakirjale ja Pühakiri osutab Jeesusele.

Jeesus kui hermeneutiline võti

Jeesus on Jumala kommunikatsiooni mõistmise võti. Et mõista kirjutatud Sõna õigesti, peame tähele panema elavat Sõna. Sama dünaamika jätkub Apostlite tegudes, mida võib lugeda jüngerluse käsiraamatuna: Sõna täitub ja seda kuulutatakse; koguduse misjon voolab Pühakirjast, mille ülestõusnud Kristus on avanud.

Järeldused teenimise jaoks

• Tõsta jutlustamise ja õpetamise kaalu. Me jäljendame jumalikku Suhtlejat; kohtle seda ülesannet vastava tõsidusega.
• Austa oma kuulajaid. Suhtle vormides, mis on neile ligipääsetavad — suuline, tekstiline ja digitaalne —, aususe ja selgusega.
• Mine kaugemale pelgast pragmatismist. Lase Jumala enda kommunikatiivsel mustril kujundada nii sõnum kui ka vahend.
• Sea Pühakiri keskmesse. Aita inimestel kohtuda Jumalaga Tema Sõnas; kujunda praktikaid, mis võimaldavad kuulamist ja lugemist.
• Valmistu praktikaks. Arenda loopõhiseid, suulisi meetodeid nende jaoks, kes ei loe või ei eelista lugemist.

Kokkuvõte

• Jumal on kõnelev Jumal; Tema hääl määratleb reaalsuse ja ilmutuse.
• Jeesus on Sõna, kes nii kehastab kui ka tõlgendab Jumala kommunikatsiooni.
• Jutlustamine ja õpetamine on osadus Jumala kommunikatiivses töös ning vajavad teoloogilist sügavust, mitte ainult pragmatismi.
• Muutus sünnib tavaliselt siis, kui inimesed kohtuvad Jumalaga Pühakirjas; seetõttu on Pühakirja kaasamine keskne.
• Teeni nii mittekirjaoskajaid kui ka neid, kes ei eelista lugemist, suuliste ja loopõhiste lähenemiste kaudu.
• Luuka 24 järgi osutab Jeesus Pühakirjale ja Pühakiri Jeesusele — Tema on hermeneutiline võti.
• Järgnevad sammud keskenduvad praktilistele tööriistadele suulise piiblilooga ja kogukonna kaasamisega.