📜 [ET] 8. loengu märkmed

Teenistus ja sõnad Johannese evangeeliumis: προσκυνέω, „tuul/Vaim”, ülestõusmise hingus ja sild 1. Johannese kirjani

See osa selgitab, kuidas Johannes kasutab paindliku tähendusega märksõnu, kuidas nende tähendus mõjutab teoloogiat ja tõlget, ning seob evangeeliumi teemad 1. Johannese kirjaga. Käsitletud on προσκυνέω („maani kummardama / jumalateenistuses austama”) tähendusvahemikku, „tuule–hinguse–Vaimu” sõnarühma Jh 3-s, ülestõusnud Jeesuse „hingamist” Jh 20-s, ristiloo sümboolseid detaile ning sõnavara ja murede ühisosa, mis seob evangeeliumi Johannese kirjadega.

„Kummardamine” või „teenistus”? προσκυνέω (Jh 9:38) tähendusväli

• Sõnadel on tähendusväljad, mitte üks-ühele vaste: Lähte- ja sihtkeele vahel puudub sageli üksainus täpne vaste. Kreeka προσκυνέω võib tähendada nii füüsilist maani kummardamist ülemuse ees kui ka ainult Jumalale kuuluva teenistuse osutamist; kontekst otsustab, kumba mõeldakse.
• Johannes 9:38: Tervenenud mees „kummardab/teenib” Jeesust. Sõna võib kirjeldada kehaasendit või täielikku jumalateenistuslikku austust; loo kulg suunab siin Jeesuse kui Jumala teenimisele.
• Ilmutusraamatu kontrolltekst: Kui nägija Johannes langeb ingli ette, keelab ingel: ära kummarda mind — kummarda Jumalat. Sama verb võib olla loodud olendi suhtes ebasobiv ja Jumala suhtes ainukohane, rõhutades sõna kontekstisõltuvust.

Teenistus ka ilma vastava verbita: Tooma usutunnistus (Jh 20:28)

Isegi kui „kummardama/teenima” verbi ei esine, võib sisu olla jumalateenistuslik. Toomas pöördub ülestõusnud Jeesuse poole: „Minu Issand ja minu Jumal”, minnes viisakast pöördumisest kaugemale ja tunnistades Jeesuse jumalikkust; see on kristlik teenistus, väljendatud usutunnistusena.

„Tuul–hingus–Vaim” ühes sõnas: ruach / pneuma (Jh 3:5–8)

• Üks termin, mitu tähendust: Heebrea ruach ja kreeka pneuma võivad tähendada hingust, tuult või vaimu (inimvaim või Püha Vaim). Tõlge valitakse konteksti järgi.
• Johannes 3:8 tõlkevalikud: Paljud tõlked alustavad salmi „tuulega” (tuul puhub) ja lõpetavad „Vaimuga” (sündinud Vaimust), järgides Jeesuse sõnamängu; teised annavad „Vaim” mõlemal korral. Eesti piiblitõlgetes on tavaliselt alguses „tuul” ja lõpus „Vaim”.
• Teoloogiline tähendus: Sõnamäng rõhutab Vaimu suveräänset, nähtamatut, kuid kogetavat tööd — selle viljad on tajutavad, kuid inimene ei juhi seda.

Risti sümbolid: murdmata luud, veri ja vesi (Jh 19)

• Murdmata luud: Jeesuse luid ei murtud, mis meenutab paasatalle eeskirju ja rõhutab täitumist.
• Veri ja vesi Jeesuse küljest: Ajalooliselt kinnitab tegelikku surma; sümboolselt osutab puhastusele ja elule, mis voolab Jeesuse lepituslikust surmast.

Ülestõusnud Issanda hingus: Jh 20:21–22 ja nelipüha

Jeesus läkitab jüngreid („Nõnda nagu Isa mind läkitas, nõnda saadan ka mina teid”) ja hingab nende peale: „Võtke vastu Püha Vaim.” Johannes kasutab sama kreekakeelset verbi, mida Septuaginta kasutab 1Ms 2:7-s („Jumal hingas eluhinguse”), ning haakub Hs 37 nägemusega, kus hingus/vaim siseneb surnutesse. Tõlgendused nelipühaga seose kohta erinevad: mõni näeb siin Johannese „nelipüha” ekvivalenti; mõni sümboolset tegu, mis eeloletab Ap 2 väljavalamist; mõni eristab esmast andmist ja sellele järgnevat tipulist väestamist nelipühal.

Evangeeliumist kirjadele: ühine sõnavara ja murekohad

• Stiili ja leksika kattuvus: Johannese evangeelium ja 1. Johannese kiri jagavad eripärast keelt: elu/igavene elu, tõde, valgus/pimedus, Jumala tundmine, püsima, Poja ja Isa suhe, Jeesuse „elu maha panemine”, uus käsk ja maailma vaen. Ilmutusraamatu stiil on märgatavalt teistsugune, ehkki mõned teemad korduvad.
• Meeldejääv paralleel: Jh 3:16 ja 1Jh 3:16 koonduvad mõlemad Jumala armastuse ja eneseandmise ümber — lihtne meelespea (ehkki peatüki/salmi numbrid on hilised lisandid).

Miks 1. Johannese kiri? Tõenäolised probleemid

1. Johannese kiri näib vastanduvat valeõpetusele ja vildakale eetosele, mis Johannese teoloogiat moonutab või sellele vastu seisab. Kiri korrigeerib nii õpetuslikke kui ka moraalseid eksimusi.

A. Õpetuslikud eksimused (1Jh 2:18–27; 4:1–6)

• „Antikristused” ja Poja eitamine: Vastased salgavad Jeesuse kohta käivaid põhiväiteid (nt et Ta on tulnud lihas), mistõttu kutsutakse „vaime läbi katsuma”.
• Vasturohud: Püsige selles, mida algusest kuulsite; toetuge võidmisele (Vaimule), kes õpetab tõtt.

B. Eetilised eksimused (1Jh 1:6–10; 2:3–11)

• Väide ja eluviis ei klapi: „Meil on osadus” — ent kõnnitakse pimeduses; kuulutatakse end patuta; ei peeta Jeesuse käske.
• Vihakõnd vs armastus: Venna vihkamine vastuolus valguses käimisega; armastus täidab uue käsu.

Tekstiuuringu suunised

• Teenistuse keel: Võrdle Jh 9:38; Ilm 19:10; 22:8–9 ja Jh 20:28. Kuidas juhib kontekst, kas tegu on Jumalale kohase teenistuse või ebasobiva austusega?
• Tuul/Vaim tõlkes: Vaata, kuidas sinu piiblitõlge annab Jh 3:8 alguse ja lõpu. Millist teoloogilist nüanssi kumb valik esile toob?
• Hingus ja uus loodu: Loe Jh 20:21–22 koos 1Ms 2:7 ja Hs 37-ga. Mida ütleb Johannes uue loodu ja läkituse kohta?
• 1. Johannese „diagnostika”: Koosta 1Jh 2:18–27; 4:1–6; 1:6–10; 2:3–11 põhjal nimekiri vastandatud eksimustest ja nõutud positiivsetest praktikast.

Kokkuvõte

• Leksikaalne tundlikkus: Johannese teoloogia toetub rikkaliku tähendusväljaga sõnadele (προσκυνέω; pneuma); tähenduse määrab kontekst, mitte pelk sõnaraamatu märksõna.
• Kristoloogia ja teenistus: Tooma „Minu Issand ja minu Jumal” on selgesõnaline Jeesuse teenimine, ka ilma vastava verbita.
• Uue loodu läkitus: Ülestõusnud Issanda Vaimu-hingus raamib koguduse läkituse, sidudes selle loomise ja prohvetliku tõotusega.
• Jätku 1. Johannese kirjas: Kiri laiendab evangeeliumi teemasid, tõrjub valeõpetust ja kujundab kogukondi, kes tunnevad Jumalat, käivad valguses, peavad armastuse käsku ja tunnistavad Poega.