Asbury Àrkamise viis palvet

Palve ei ole ainult ĂŒks tegevus vĂ”i ĂŒks kindel vorm. Kristlik palve sisaldab mitut sĂŒdame liikumist: ootamist, kĂŒsimist, eestpalvet, eristamist, pihtimist, pĂŒhendumist ja ĂŒhist palvetamist. Kui mĂ”istame palve erinevaid vorme, aitab see paremini mĂ€rgata, kuidas Jumal erinevatel aegadel ja erinevates olukordades tegutseb.

Asbury Ă€rkamist ei saa seletada ĂŒheainsa pĂ”hjusega. See ei olnud ĂŒhe meetodi, ĂŒhe juhi vĂ”i ĂŒhe tehnika tulemus. Selle ĂŒmber oli palju erinevat palvet, palju Jumala otsimist ja palju kuulekuse hetki. Need palved valmistasid teed, kaitsesid seda, mida Jumal tegi, aitasid vastata praktilistele ja vaimulikele vajadustele ning hoidsid tĂ€helepanu Kristusel, mitte inimlikul esinemisel.

Palve ja Àrkamise vili

Ärkamine kandis tegelikku vaimulikku vilja. Kogudusse tuli uusi inimesi, inimesed said pÀÀstetud ning positiivsed mĂ”jud jĂ€tkusid ka pĂ€rast kĂ”ige intensiivsemaid kogunemisi. Ülikoolilinnakus alustati pĂ€rast seda 24/7 palvetoaga. See nĂ€itab, et Ă€rkamine ei ole ainult tugev vaimulik sĂŒndmus, vaid vĂ”ib viia ka pĂŒsivate praktikate ja harjumusteni, mis kujundavad kogukonda edasi.

Selle aja jooksul tuli kohale ĂŒliĂ”pilasi vĂ€ga paljudest ĂŒlikoolidest. Esindatud oli peaaegu kolmsada erinevat ĂŒlikooli. See on oluline, sest ĂŒlikool erineb kohalikust kogudusest. Kui Ă€rkamine toimub koguduses, on loomulik soov sageli koguda vĂ”imalikult palju inimesi sellesse paika. Ülikooli olemus on aga saata ĂŒliĂ”pilasi vĂ€lja. ÜliĂ”pilased on seal vaid teatud aja ning lĂ€hevad seejĂ€rel paljudesse erinevatesse paikadesse, kutsumustesse ja teenimistöödesse.

Selles mĂ”ttes ei puudutanud Asbury Ă€rkamine ainult seda, mis toimus ĂŒlikoolilinnakus. See puudutas ka seda, mida Jumal vĂ”iks teha nende ĂŒliĂ”pilaste kaudu pĂ€rast seda, kui nad saadetakse laiali. Jumala töö ĂŒhes paigas sai seemneks paljude teiste paikade jaoks.

Eelnev palve: tee valmistamine

Esimene palvevorm on eelnev palve. See on palve, mis lÀheb millegi ees. See on rohkem kui sissejuhatus; see on palve, mis valmistab teed sellele, mis on tulemas. Ristija Johannes eelnes Jeesusele ja valmistas Temale teed. Samal viisil valmistab eelnev palve vaimulikku pinnast Jumala tööks.

Luuka evangeeliumi 2. peatĂŒkis on Siimeoni ja Hanna lood templis. Nad ootasid, palvetasid ja elasid ootuses, et Messias tuleb. Nende palve ei olnud passiivne. See oli pĂŒsiv, lootusrikas ja rajatud Jumala tĂ”otustele. Nad uskusid, et Jumal on rÀÀkinud ja Tema tĂ”otused tĂ€ituvad.

Ka Asburys oli Ă€rkamise ajalugu. Aastate jooksul oli koolis toimunud mitu Ă€rkamist. See ajalugu lĂ”i ootuse. Inimesed said öelda: „Jumal on siin varem tegutsenud; Ta vĂ”ib seda jĂ€lle teha.” Jumala varasem töö sai pĂ”hjuseks palvetada usus Jumala uuendava töö pĂ€rast.

Sama pĂ”himĂ”tet vĂ”ib nĂ€ha ka teistes paikades, kus on Ă€rkamise ajalugu. Kui kogudus, linn vĂ”i rahvas on minevikus nĂ€inud Jumalat vĂ€eliselt tegutsemas, vĂ”ib see mĂ€lestus saada kutseks palvele. Palveks saab: „Issand, me oleme nĂ€inud Sind sellisel viisil tegutsemas. Tule ja tee seda jĂ€lle.”

PĂŒsiv palve ja ootus

Kolossa kirja 4. peatĂŒkk kutsub usklikke olema pĂŒsivad palves ja valvama tĂ€nuga. PĂŒsivus tĂ€hendab, et usklikud jĂ€tkavad Jumala otsimist ega anna kiiresti alla. See on pĂŒha Jumala poole pĂŒĂŒdlemine: „Issand, me tahame leida selle, mis Sul meie jaoks on. Me otsime Sind palves.”

Kristlikus palves rÀÀgitakse sageli usust ja uskumisest, kuid ootus aitab nende sĂ”nade tĂ€hendust selgemalt mĂ”ista. Paljud kristlased ĂŒtlevad: „Ma usun,” kuid kui nad palvetavad, ei oota nad tegelikult, et Jumal midagi muudaks. TĂ”eline usk sisaldab ootust. See kĂŒsib: „Mida ma ootan, et Jumal teeb, kui ma palvetan?”

Eelnev palve kannab sellist ootust. See usub, et Jumal vÔib tegutseda, et Jumal vÔib midagi esile kutsuda ning et Jumala mineviku ustavus osutab tuleviku vÔimalusele. See ei kohtle Àrkamist ajaloolise reliikviana. See nÀeb minevikku tunnistusena, mis kutsub praegust pÔlvkonda palvele.

Jumalale Tema tÔotuste meenutamine

Üks eelneva palve osa on Jumalale meenutada seda, mida Ta on öelnud ja teinud. 2. Moosese raamatu 32. peatĂŒkis, kui Iisrael tegi pattu kuldvasikaga, hĂŒĂŒdis Mooses Jumala poole rahva eest. Ta meenutas Jumalale Tema tĂ”otusi ja palus, et Jumal rahvast ei hĂ€vitaks. Seda ei tehta sellepĂ€rast, et Jumal unustaks, vaid sellepĂ€rast, et lepinguline palve toetub Jumala enda iseloomule ja sĂ”nale.

Apostlite tegude 4. peatĂŒkis on sarnane nĂ€ide. Varakogudus palvetas julgelt ja palus, et Jumal sirutaks oma kĂ€e tervendamiseks ning teeks tunnustĂ€hti ja imesid Jeesuse nimes. Nad ei nĂ€inud Jumala vĂ€ge ainult minevikku kuuluvana. Nad palusid, et Jumal tegutseks taas nende endi ajal.

TĂ€napĂ€eva usklike jaoks ei ole varasemad Ă€rkamised ja Jumala varasemad teod ainult ajaloolised mĂ€lestused. Need saavad meeldetuletusteks ja kutseteks. Me vĂ”ime palvetada: „Issand, Sa oled seda varem teinud. Aita meil nĂ€ha Sinu tööd jĂ€lle. Ilmuta oma vĂ€ge, taasta oma rahvas ja austa Jeesuse nime.”

Palve, mis ei anna alla

Luuka evangeeliumi 18. peatĂŒkis rÀÀgib Jeesus loo visast lesknaisest. Jeesus alustas seda lugu selleks, et Ă”petada oma jĂŒngreid alati palvetama ja mitte alla andma. See on loo keskne mĂ”te. Tekst puudutab ka Ă”igluse ja Jumala riigi tuleku teemasid, kuid selle otsene eesmĂ€rk on Ă”petada pĂŒsivust palves.

MĂ”ned inimesed arvavad, et tugev usk tĂ€hendab ĂŒhe korra palvetamist ja seejĂ€rel mitte enam kĂŒsimist. Jeesus aga Ă”petab oma jĂŒngreid jĂ€tkama palvetamist. PĂŒsivus ei ole uskmatuse mĂ€rk. PĂŒsivus on keeldumine lĂ”petada Jumala otsimine siis, kui asi on oluline ja kui me usume, et Jumal kutsub meid jĂ€tkama.

PĂŒsivalt palvetada tĂ€hendab jÀÀda koorma juurde. See tĂ€hendab tuua vajadus ikka ja jĂ€lle Jumala ette, otsida Tema palet ja usaldada Tema headust ka siis, kui vastus ei tule kohe.

Eestpalve: palve kaitse ja vajaduste pÀrast

Eestpalve on palve teiste inimeste ja olukordade eest. Asbury Ă€rkamise ajal tĂ€hendas eestpalve nii palvet kohalolijate eest kui ka palvet kogu paiga ja kĂ”ige toimuva ĂŒle. Inimesed palvetasid vaimuliku kaitse pĂ€rast, hĂ€irimise eest hoidmise pĂ€rast ja selle pĂ€rast, et Jumala eesmĂ€rgid vĂ”iksid jĂ€tkuda.

Eestpalve vastab vajadustele. MĂ”ned vajadused on sĂŒgavalt vaimulikud, kuid teised on vĂ€ga praktilised. Kui kĂŒmned tuhanded inimesed kogunevad ĂŒhte paika, vajavad nad toitu, tualette, korraldust, turvalisust ja vĂ”imalust ruumi siseneda ning seal liikuda. Ka need praktilised vajadused said palve teemaks.

Filiplastele 4:19 Ôpetab, et Jumal tÀidab oma rahva vajadused oma rikkust mööda Kristuses Jeesuses. Eestpalve toob vajadused Jumala ette ja palub Temalt tarkust, ressursse, inimesi ja lahendusi. See tunnistab, et miski ei ole liiga tavaline, et seda Issanda ette tuua.

Eestpalve ja eristamine

Eestpalve on seotud ka eristamisega. Jaakobuse 1:5 ĂŒtleb, et kui kellelgi puudub tarkus, siis ta palugu Jumalalt, kes annab kĂ”igile heldelt. Palves kĂŒsivad usklikud Jumalalt, mida Ta teeb, kuidas Ta tegutseb ja kuidas nemad peaksid vastama.

Eristamine on eriti oluline keerulistes olukordades. MĂ”nikord toob Jumal lunastust ka valusate vĂ”i ootamatute olukordade kaudu. Katkine suhe, kriis vĂ”i hirmutav sĂŒndmus vĂ”ib saada avauseks lepitusele ja tervenemisele. See ei tĂ€henda, et kuri oleks hea, vaid seda, et Jumal suudab ka raskete olukordade keskel lunastavalt tegutseda.

Eestpalve aitab usklikel nĂ€ha sĂŒndmuste pealispinnast sĂŒgavamale. See kĂŒsib: „Issand, mida Sina siin teed? Kuidas me saame teha koostööd Sinu lunastava eesmĂ€rgiga?”

Palveteenistus ja Kristuse edasiandmine

Palveteenistus ehk altariteenistus tÀhendab isiklikku palvetamist teiste inimestega ning nende teenimist Jumala ligiolus. Selline teenistus peab edasi andma Kristust mitte ainult sÔnade, vaid ka hoiaku, hÀÀletooni ja iseloomu kaudu.

Matteuse 11:28–30 on oluline Kristuse iseloomu mĂ”istmiseks. Jeesus kutsub vaevatuid ja koormatuid enda juurde hingamist leidma ning kirjeldab ennast tasase ja sĂŒdamelt alandlikuna. SeepĂ€rast peavad need, kes teiste eest palvetavad, peegeldama Kristuse lahkust ja leebust.

Paljud inimesed on saanud palveteenistuses haiget. MĂ”nele on öeldud: „Sul ei ole piisavalt usku” vĂ”i „Kui sa rohkem usuksid, siis sa saaksid terveks.” Selle asemel et palvest saaks tervendav kogemus, on sellest saanud hĂ€bi vĂ”i valu paik. Kristlik palveteenistus ei tohi sellise iseloomuga olla.

Palves teenimine tĂ€hendab pĂŒha hetke hoidmist. Hoidmine tĂ€hendab hoolitsemist selle eest, mida PĂŒha Vaim teeb. EesmĂ€rk ei ole hetke kontrollida, inimest domineerida ega vaimulikku vĂ€ge nĂ€idata. EesmĂ€rk on luua ruum, kus PĂŒha Vaim saab vabalt tegutseda.

PĂŒha Vaimu tööga ĂŒhinemine

Apostlite tegude 10:38 kirjeldab Jeesust kui Teda, kelle Jumal oli vĂ”idnud PĂŒha Vaimu ja vĂ€ega, ning kes kĂ€is mööda maad, tegi head ja tervendas kĂ”iki, kes olid kuradi vĂ”imuses, sest Jumal oli Temaga. See salm seob kokku headuse, tervendamise, vabastamise ja Jumala ligiolu.

Jeesust ei tuntud ainult tervendajana ega ainult vabastajana. Teda tunti ka heana. Tema iseloom oli oluline. Samamoodi peavad need, kes teenivad Vaimu vÀes, peegeldama ka Jeesuse headust.

Iseloom ei ole teenimises teisejÀrguline. TÀhtis on, kuidas me rÀÀgime, kuidas kohtleme inimesi ja kas peegeldame Kristuse armastust. Kui inimesed kohtuvad kristlike teenijatega, peaksid nad neis Àra tundma midagi Jeesuse kaastundest, alandlikkusest ja lahkusest.

PĂŒhendumine: puhas sĂŒda ja puhtad motiivid

PĂŒhendumine tĂ€hendab tĂ€ielikku eraldamist Jumala eesmĂ€rkide jaoks. Asbury Ă€rkamise ajal jĂ€tkus ĂŒlistus ööd ja pĂ€evad ning ĂŒlistusjuhte oli pidevalt vaja. Ärkamise alguses pakkus ĂŒks inimene end appi ĂŒlistust juhtima, kuid kiiresti sai selgeks, et tema stiil ei sobinud sellega, mida Jumal selles paigas tegi. See mĂ”jus pigem esinemise ja enese esiletĂ”stmisena kui alandliku ja tĂ€helepaneliku teenimisena.

Selle tulemusena loodi lava taha pĂŒhendumise ruum. Need, kes pidid ĂŒlistust juhtima vĂ”i avalikult rÀÀkima, lĂ€ksid kĂ”igepealt sinna palvele. EesmĂ€rk oli eristada, kas see on Ă”ige inimene, Ă”ige aeg ja Ă”ige viis teenimiseks. MĂ”nikord öeldi inimestele, et see ei ole nende jaoks Ă”ige hetk. Teinekord puudutas Jumal inimesi selles palveruumis vĂ€ga sĂŒgavalt.

PĂŒhendumine kĂŒsib: „Kuidas ma saan tulla Issanda ette puhta sĂŒdame ja puhaste motiividega?” See kĂŒsimus ei ole ainult laval teenivate inimeste jaoks. See puudutab kĂ”iki eluvaldkondi. Isegi sotsiaalmeedia vĂ”ib panna sĂŒdame ja motiivid proovile, sest sellest vĂ”ib kergesti saada enese esiletĂ”stmise, vĂ”rdlemise vĂ”i jagatud tĂ€helepanu paik.

PĂŒhendumine tĂ€hendab öelda: „Ma annan ennast tĂ€ielikult Jumala eesmĂ€rgile. See kuulub Jeesusele Kristusele. See on Tema jaoks kĂ”rvale pandud.”

PĂŒhendumine, pihtimine ja alandlikkus

PĂŒhendumine loob ruumi pihtimiseks. Pihtimine ei puuduta ainult ilmselgeid vĂ”i raskeid patte. Sageli tĂ€hendab see nende valdkondade Ă€ratundmist, kuhu me ei ole lasknud Jeesust tĂ€ielikult keskmesse. Me vĂ”ime hoida midagi Jumala eest tagasi. Pihtimine nimetab selle vastupanu ja annab asja tĂ€ielikult Kristusele.

PĂŒhendumine nĂ”uab ka alandlikkust. Need, kes Ă€rkamise ajal lavalt rÀÀkisid, ei palvetanud ainult selle eest, et inimesed vĂ”taksid sĂ”numi vastu. Nad palvetasid ka selle eest, et nad ise rÀÀgiksid alandliku sĂŒdamega. KĂŒsimus ei olnud ainult tulemuslikkuses, vaid hoiakus Jumala ees.

Ülikooli president nĂ€itas seda alandlikkust. Kui ta rÀÀkis, ei rĂ”hutanud ta oma tiitlit ega tĂ€htsust. Ta tutvustas end lihtsalt inimesena, kes töötab ĂŒlikoolis. Teised tuntud teadlased, autorid ja kĂ”nelejad teenisid vaikselt korrapidajate, uksehoidjate ja eestpalvetajatena. MĂ”ned seisid rĂ”du nurkades ja palvetasid kogu ruumi eest, nĂ”udmata kordagi mikrofoni vĂ”i avalikku tunnustust.

See on tĂ”elise pĂŒhendumise tunnus: olla rÔÔmus, et Jumal saab austatud, isegi kui keegi teine on nĂ€htav ja mina jÀÀn varjatuks. Alandlikkus ĂŒtleb: „Ma ei vaja, et see toimuks minu kaudu vĂ”i minu eelistatud viisil. Ma tahan, et Jeesuse nimi oleks ĂŒlendatud.”

Ühine palve ja kogukondlik vastus

Ühised palved olid palved, mida juhiti lavalt ja milles kogu kogudus osales. Need ei olnud lihtsalt ĂŒhe inimese palved, mida teised kuulasid. Inimesi kutsuti pöörduma ĂŒksteise poole, palvetama vĂ€ikestes rĂŒhmades ja vastama koos sellele, mida Jumal tegi.

Ühine palve aitab kogunenud kogukonnal aktiivselt osaleda. See vĂ”imaldab kogu ihul Jumalale vastata, selle asemel et jĂ€tta teenimine ainult laval olevatele inimestele. Samuti kinnitab see PĂŒhakirja vÀÀrtusi, mis peaksid kujundama Ă€rkamist: taastamine, meeleparandus, pihtimine, ĂŒhtsus ja armastus.

Katkiste suhete taastamine

Üks selle pĂ”lvkonna suuri vajadusi on katkiste suhete taastamine. Paljud inimesed elavad katkisuses perekondades, sĂ”prussuhetes, laiendatud peredes ja kogudustes. Inimesed lĂ”petavad ĂŒksteisega rÀÀkimise ning Ă”igustavad seda lahusolekut ikka ja jĂ€lle.

Luuka 15. peatĂŒki kadunud poja lugu on suhete taastamise lugu. Poeg pöördub tagasi, kuid isa jookseb samuti pojale vastu. Taastamine hĂ”lmab liikumist mĂ”lemalt poolelt. See ei ole ainult ĂŒhe inimese tagasitulek; see on lepitus, mille teevad vĂ”imalikuks arm, alandlikkus ja armastus.

Ärkamise ajal palvetas ĂŒks mees, et Jumal avaks ukse tema vÔÔrdunud tĂŒtrega rÀÀkimiseks. Kui ta palvetas, tuli tĂŒtar tema selja taha, pani kĂ€ed tema Ă”lgadele ja ĂŒtles, et on teda otsinud, sest tahab temaga rÀÀkida. See oli taastamise hetk.

MĂ”nikord on raskem uskuda, et Jumal vĂ”ib taastada suhte, kui uskuda, et Ta vĂ”ib tervendada keha. Suhete katkisus vĂ”ib olla sĂŒgav ja valus. Ometi kuulub taastamine Kristuse töö juurde oma rahva keskel.

Meeleparandus, pihtimine ja ĂŒhtsus

Meeleparandus tĂ€hendab ĂŒmberpöördumist. See tĂ€hendab Ă€ratundmist, et inimene liigub vales suunas, ning pöördumist tagasi Jumala poole. Meeleparandus muudab teekonda ja suunab inimese uuesti Issanda poole.

Pihtimine tĂ€hendab vale Ă€ratundmist ja nimetamist. See toob patu, vastupanu ja katkisuse Jumala valguse ette. Pihtimine on tihedalt seotud meeleparandusega, sest see, mis on tunnistatud, tuleb ka ĂŒle anda ja sellest tuleb pöörduda.

Ühtsus on samuti hĂ€davajalik. Ühtsus ei tĂ€henda ĂŒhetaolisust. See ei tĂ€henda, et kĂ”igil on sama isiksus, stiil, arvamus vĂ”i taust. Ühtsus tĂ€hendab, et Jumala rahva keskel on armastus ja erinevused ei hĂ€vita osadust. Jumal tahab tegutseda oma rahva seas nii, et armastus hoiab neid koos.

Juhtimise paljusus ja Àrkamise hoidmine

Intensiivse vaimuliku tegevuse aegadel peab juhtimine olema jagatud ja vastutav. Üks kaitsev tegur Ă€rkamise ajal oli juhtimise paljusus. Otsuseid ei teinud ĂŒks inimene ĂŒksi. PĂŒhendumise ruumis palvetasid rĂŒhmad koos nende eest, kes pidid lavale minema. Palveteenistuses aitasid mitmed juhid vajadusi mĂ€rgata ja neile vastata.

See on oluline, sest kui ĂŒks juht surub peale oma isiklikke eelistusi, vĂ”ib see tekitada probleeme. Siis vĂ”ib asi muutuda rohkem ĂŒhe inimese tööviisiks kui tundlikkuseks PĂŒha Vaimu suhtes. Jagatud juhtimine aitab kaitsta Jumala tööd kontrolli, uhkuse ja tasakaalutuse eest.

Ärkamise hoidmine tĂ€hendab PĂŒhale Vaimule ruumi tegemist, laskmata korratusel, manipulatsioonil vĂ”i enese esiletĂ”stmisel vĂ”imust vĂ”tta. See nĂ”uab alandlikkust, eristamist, vastutust ja valmisolekut teenida Jumala eesmĂ€rke, mitte isiklikke ambitsioone.

KokkuvÔte

Asbury Ă€rkamisega seotud viis palvet nĂ€itavad, et palvel on mitu mÔÔdet. Eelnev palve valmistab teed. PĂŒsiv palve ei anna alla. Eestpalve toob Jumala ette vajadused, kaitse ja eristamise. Palveteenistus annab Kristust edasi leebuse ja hoolimise kaudu. PĂŒhendumine eraldab inimesed Jumalale puhta sĂŒdame ja alandlike motiividega. Ühine palve kutsub kogu kogukonda koos vastama.

KĂ”igi nende palvete keskmes on ĂŒks igatsus: et Jumal saaks austatud ja Jeesuse nimi oleks ĂŒlendatud. Ärkamist ei kanna esinemine, kontroll ega inimlik tĂ€htsus. Seda kannavad alandlikud sĂŒdamed, ustav palve, armastus inimeste vastu ja avatus PĂŒha Vaimu tööle.

Viimati muudetud: teisipÀev, 12. mai 2026, 09.43 AM